Käina kiriku varemed

MÖÖ programm

Muuseumiöö puhul on Käina kiriku varemete väravad avatud kell 18-22.
Külastajad on oodatud jalutama, märkama vana pühakoja mustreid enda ümber ja neid vaatlema, peatuma palveks.

Püsiekspositsioon

Hiliskeskaegne jumalakoda oli Hiiumaa kirikutest suurim ning oli mitme sajandi kestel kihelkonnakeskus. Algselt nimetati meremeeste kaitsepühaku Nikolause järgi Käina Nikolause kirikuks, hiljem pühitseti pühak Martinusele. 1660. a kinkis Axel de la Gardie kirikule 544 tiinu suureuse maaomandi, tehes sellest ühe rikkama kiriku Eestimaal. Aastal 1900 oli Käina kirikumõisal Balti aadressiraamatu järgi 2127 ha maad, ehk 2-3 korda rohkem maad kui teistel pastoraatidel Hiiumaal.
Kivikirik ehitati 1492-1515. Võlvimata, puitlaega algkiriku eripäraks oli torn, mis ei eendunud nagu tavaliselt pikihoonest, vaid oli ehitatud sellega koos. Müüritrepp viis torni. Uus kõrge torn valmis 1752. 1860 ehitati pikihoonele juurde avar lõunatiib. Peaportaal viidi Baltikumis ainulaadselt kiriku lõunaseina. Ka altari paiknemine põhjaseinas oli Eestis ainulaadne. Selleks raiuti juurde kaks akent. Käärkambris oli kamin.
Kiriku põrandapinnases on arvukalt haudu. Kiriku ümber on vana surnuaed ehk kirikupark, nagu kohalikud seda nimetavad. 1949. aastal masin-traktorijaama tõttu suurem osa surnuaiast hävis.
Pastoraadihoone asus kirikust edelas u 100 m kaugusel. Ehitati nõukogude ajal EPT töökojaks.
Kabel kiriku idaküljel ehitati 18. sajandil. See on sarnane Pühalepa kiriku hauakabliga.
Saksa lennukipommi tabamusest sügisel 1941 põles kirik maha. Tulekahju hävitas Neitsi Maarja, Püha Antoniuse ja Püha Nikolause altarid
Varemed on konserveeritud ja vaatamisväärsed. Kuni kirik varemeis, toimuvad jumalateenistused kogudusemajas.
Aastatel 1961 ja 1981 toimusid Käina kiriku varemetes väljakaevamised prof Villem Raami juhendamisel.
Käina kiriku varemed (reg 23540) on kaitse all arhitektuurimälestisena, kirikuaed ajaloomälestisena (reg 22287) ning kirikuaias asuv Jausa Juhan Jurmanni hauarist kunstimälestisena. Kunstimälestistena on arvele võetud rõngasrist ja mitu hauaplaati. Lisaks asub kaitsevööndis ka II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ajaloomälestis).

Galerii